Fenomèn Etranj Ameriken an: Achte Marigwana Legalman Travèse Fwontyè Eta yo
Etazini gen pi move pwoblèm dwòg nan mond lan, epi dènyèman gen yon lòt fenomèn etranj: kòm Missouri legalize marigwana pou itilizasyon lwazi, moun ki soti nan anpil eta vwazen yo te rasanble nan Missouri pou achte marigwana sa yo.
Eta Missouri legalize marigwana pou itilizasyon lwazi an Novanm ane pase a, e pwodui marigwana sa yo te commercialisés nan eta an fevriye ane sa a pou vann nan famasi ki gen lisans, dapre yon rapò medya nan Springfield, Missouri, nan dat 30 avril la. mwa depi li louvri, lavant marigwana nan anpil famasi te ogmante plizyè fwa, ak plis pase mwatye nan lavant yo "atribiye" a kliyan ki soti nan eta vwazen ki pa ezite vwayaje long distans atravè fwontyè a.
Flora Farms opere yon famasi nan Springfield, Missouri, youn nan chak vil Humansville, Ozarks, ak Neosho, ki se jis plis pase 30 kilomèt de fwontyè Oklahoma ak plis pase 60 kilomèt de fwontyè Arkansas. Prezidan konpayi an, Mark Hendron, te di medya yo ke nan 90 jou depi marigwana lwazi te lanse nan Missouri, kat famasi yo te wè yon ogmantasyon mwayèn nan lavant marigwana nan 200 a 300 pousan. Pami yo, Nioche Pharmacy te wè pi gwo ogmantasyon nan lavant, rive 500% a 600%. Li estime ke 50 a 60 pousan nan marigwana nan Nioche Pharmacy se achte pa kliyan nan eta vwazen yo.
Cody Shackleton, responsab maketing nan Farmer's Wife Pharmaceuticals ki baze nan Springfield, te di ke lavant famasi Cannabis konpayi an te "ogmante anpil" depi kòmansman mwa fevriye. Jan li konnen, anpil moun nan eta vwazen yo te mande enfòmasyon sou famasi a atravè platfòm Entènèt la epi yo vin achte marigwana.
Missouri gen 8 eta fontyè. Kansas, Nebraska, Tennessee, ak Kentucky toujou entèdi marigwana, Iowa, Arkansas, ak Oklahoma pèmèt moun achte marigwana medikal nan sèten sikonstans men entèdi marigwana lwazi, epi sèlman Illinois legalize tou de marigwana medikal ak lwazi.
Dapre Hendren, li difisil pou swiv gwosè kliyan ki achte Cannabis pou itilizasyon lwazi, kidonk li difisil pou mezire gwosè baz kliyan sa a. Dapre règleman eta a, pasyan ki achte marigwana medikal bezwen enskri ak otorite leta ki konsène yo epi montre yon lisans espesyal nan famasi a, pandan y ap achte marigwana pou itilizasyon lwazi pa bezwen tèlman anbarasman epi sèlman bezwen montre yon ID. Gen kèk famasi ki mande kliyan yo si yo vle bay plis enfòmasyon volontèman, men anpil moun di non.
Yon sondaj nasyonal Ajans Ameriken pou Abi Sibstans ak Sèvis Sante Mantal te montre ke 59.3 milyon Ameriken ki gen plis pase 12 an te abi dwòg nan ane 2020, e 49.6 milyon nan yo te itilize marigwana. Gouvènman federal ak leta yo te fè sèman pou kontwole epidemi dwòg la, men anba espresyon divès gwoup enterè yo, yo aktyèlman te livre nan abi dwòg e yo te menm pran lejislasyon pou legalize marigwana.
Anpil moun te kritike legalizasyon marigwana kòm yon pratik tipik pou mete lajan pi wo pase lavi ak sante. Dapre Forbes, Kalifòni, premye eta ki legalize marigwana, te pwodwi plis pase $1 milya nan revni taks sou marigwana nan jis dezan. Yo prevwa lavant legal Cannabis Ozetazini depase 40 milya dola pa 2025.
Kounye a, taks eta Missouri
